Sall, mis tuli haapsalust

Haapsalu salli lugu algab Lääne-Eesti väikesest kuurortlinnast kus 19. sajandil hakkasid kohalikud naised kuduma õhulisi pitssalle suvitajate rõõmuks. Esialgu olid need pigem praktilised õlarätid, mis hoidsid rannatuule ja jahedamate õhtute eest kuid ajapikku muutusid mustrid üha peenemaks ja sallid ise üha enam ehteesemeks.

Aastatega kasvas Haapsalu sallist midagi enamat kui lihtsalt kohalik käsitöötoode. Sellest sai osa Eesti rahvakultuurist, mille järgi tuntakse siinseid kudujaid ja nende oskusi ka väljaspool Eestit. Iga sall kannab endas killukest Haapsalu ajalugu, merelt tulevat niisket tuult ja vanalinna vaikseid hoove kus rätikud sajandeid tagasi valmis said.

Kui sind huvitab rohkem millest üks hea sall alguse saab, võid lugeda meie postitust kuidas valida kvaliteetset lõnga, kus räägime, mida lõngavalikul silmas pidada.

Mida Haapsalu sall endas kannab:

• Tüki Haapsalu linna lugu ja ajalugu
• Kohalike naiste peene käsitööoskuse jälge
• Tunde, et su õlgadel on midagi väga isiklikku ja kordumatut

Haapsalu sall on alati olnud seotud nii argise kui piduliku eluga. Seda on kantud kirikus, pulmas, jalutuskäigul promenaadil ja portreefotodel kus õrn pits piirab nägu nagu peen raam. Tänapäevalgi on Haapsalu sall midagi, mida nii noorem kui vanem kandja võib uhkusega võtta välja erilistel hetkedel.

Miks see pole lihtsalt sall

Esimene asi mis Haapsalu salli puhul silma jääb, on uskumatult peen koepind. Sall näeb välja õrn nagu ämblikuvõrk kuid seda kandes saad aru, et siin on koos nii soojus kui tugevus. Sall on traditsiooniliselt ristkülikukujuline ja selle mõõdud hoiavad kindlat proportsiooni, mis loob visuaalselt ilusa ja tasakaalustatud mulje.

Lisaks näevad Haapsalu sallid välja alati veidi pidulikud isegi siis kui neid kantakse igapäevaste riiete juures. Peen pits loob tunde, et ka kõige lihtsam kleit või kampsun on justkui ülespoole tõstetud ja tõsisemaks muudetud. Samas ei ole see kunagi ülepingutatult luksuslik, pigem vaikne, tagasihoidlik elegants.

Pits, vorm ja sõrmusetest

Üks kuulsamaid lugusid Haapsalu sallidest on see, et õigesti kootud sall mahub läbi sõrmuse. See ei ole ainult legend, vaid tegelik oskus mille poole paljud kudujad pürgivad: sall peab olema nii peenest lõngast ja nii õhulise koega, et saad selle ettevaatlikult läbi sõrmuse libistada.

Pits ise koosneb keskosast ja eraldi kootud äärepitsist mis hiljem sallile külge õmmeldakse. See klassikaline ehitus annab sallile ilusa raami ja aitab mustril paremini välja joonistuda. Kui salli pärast kudumist hoolikalt venitusraamile pingutada, avanevad mustrid täielikult ja tekib see iseloomulik õhuline aken mille järgi Haapsalu salli koheselt ära tunned.

Aeg, oskus ja kannatlikkus

Haapsalu salli kudumine ei ole kiirprojekt, vaid pigem tee iseendale antud lubadus võtta aega ja lasta kätel oma rütmis töötada. Ühe salli sees võivad peituda kümned tuhanded silmused ja loendamatud mustrikorrad mis peavad kõik klappima. See tähendab, et iga nupp ja iga lehemuster on läbitud reaalse inimese käte ja tähelepanu kaudu.

Haapsalu pitsitraditsioon on kandunud edasi meistrilt õpilasele, sageli perekonna või kohaliku kogukonna sees. Vanemad kudujad on õpetanud noorematele mustreid ja väikseid nippe mida raamatust ei leia. Nii sünnib midagi, mis on samaaegselt väga isiklik ja samas osa suuremast tervikust.

Iga valminud Haapsalu sall on oma kuduja nägu. Mõni armastab tihedamat mustrit, mõni õhulisemat, mõni lisab rohkem nuppe, teine eelistab rahulikumat rütmi. Kui tahad paremini aru saada kuidas lõngad ja mustrid mõju annavad, loe ka meie artiklit mis vahe on erinevatel lõngadel.

Sall, mis räägib lugu

Haapsalu salli lugu ei piirdu ainult selle sündimise ajalooga, iga sall hakkab kandja juures kirjutama uut peatükki. Mõnest saab pere reliikvia mida hoitakse ja kantakse põlvest põlve, teised on pigem igapäevased kaaslased mis võtavad enda kanda rõõmud ja mured. Iga kord kui sall õlgadele asetad, lisandub sellesse natuke sinu enda lugu.

Kui otsid kingitust millel oleks sügavam tähendus, on Haapsalu sall väga eriline valik. See ei ole asi, mille üle saab kiiresti silma libistada ja unustada, vaid ese mille taga on konkreetne inimene, tema aeg, tema oskused ja pikk traditsioon. Suchist kingitust võetakse harva kui tavalist aksessuaari, pigem kui midagi mida hoitakse ja mille tegemise lugu tahetakse edasi rääkida.

Miks Haapsalu sall kingitusena sobib:

• Iga sall on kordumatu ja väga isiklik
• Kingid korraga aega, oskust ja ajalugu
• Salliga käib kaasas lugu mida saab edasi rääkida

Kingitus, mis jääb meelde

Paljud ütlevad, et Haapsalu salli kinkides ei kingita ainult eset, vaid aega ja tähelepanu. See on kingitus, mis ei kao kiiresti moest, ei tundu mõne aasta pärast igav ega asendatav. Pigem vastupidi, aastatega muutub see üha armsamaks sest sinna koguneb uusi mälestusi ja hetki.

Eriti eriline on Haapsalu sall siis kui see on seotud mingi konkreetse sündmusega: juubel, tähtis töövõit, pulmad või mõni isiklik teetähis. Kui sall võetakse iga kord enne seda erilist hetke kapist välja, meenub automaatselt ka inimene kes selle kinkis. Nii jääb kingitus elama kaugelt kauem kui kinkimise hetk ise.

Kuidas ise lähemale astuda

Kui Haapsalu sall on sulle seni tundunud lihtsalt kaunis piltide peal, on esimene samm see päriselt kätte võtta ja lähedalt uurida. Vaata kuidas nupud pinnalt välja joonistuvad, kui õhukeseks koepind venib ja kuidas pitsimuster valguse käes elama hakkab. See on kogemus, mida foto lõpuni edasi ei anna.

Kui tunned, et see traditsioon kõnetab sind, võid alustada kas salli kandmisest või kudumisest. Kanda on lihtsam: leiad endale sobiva mustri, värvi ja loo ning võtad selle oma garderoobi osaks. Kui tahad Haapsalu salli maailma veel sügavamalt avastada, tasub sammud seada Haapsalu Pitsikeskusesse, kus saab näha nii salle, mustreid ja käsitööliste tegemisi lähedalt. Kudumine on pikem tee, mis nõuab aega, kannatlikkust ja valmisolekut nii proovida kui ka harutada kuid paljude jaoks saab sellest rahustav ja tähenduslik harrastus.

The post Mis teeb Haapsalu salli eriliseks appeared first on Vill ja sall.

Milleks ja kellele kood

Enne kui hakata lõngasid omavahel võrdlema, tasub kõigepealt endalt küsida, milleks ja kellele sa üldse kood. Õrn pitsiline Haapsalu sall, soe talvesall linnas käimiseks ja laste igapäevane müts seavad lõngale täiesti erinevad nõuded. Sall, mida kantakse palja kaela vastas, peab olema pehme ja nahasõbralik, samas kui tihedam talvesall võib lubada veidi robustsemat, kuid ülisooja ja vastupidavat lõnga.

Samamoodi mõjutab valikut see, kas kudum on kingituseks või igapäevaseks kasutuseks. Kingituseks mõeldud sall võib olla luksuslikumast meriinovillast, mis jätab väga erilise mulje ja on eriti pehme, samas kui igapäevane “viskan kaela ja jooksen uksest välja” sall võib vajada kergemini hooldatavat ja veidi tugevamat lõnga. Kui mõtled need asjad enne läbi on hiljem lihtsam aru saada, kas eelistada pehmet meriinot, klassikalist villast lõnga või hoopis villasegu.

Kui kood kellelegi, kelle nahk on väga tundlik, siis on meriinovill või peenem, sile lõng tihti parem valik kui tavaline vill, mis võib mõnele vastu kaela torkida. Kui aga kood midagi, mis peab vastu pidama aastatepikkusele kandmisele nagu lemmik sall või pidevalt kasutuses olev kootud rätik, tasub mõelda materjali vastupidavusele ja sellele kui hästi ta vormi hoiab. Nii hakkabki vahe erinevatel lõngadel juba väga praktiliselt välja joonistuma.

Olulised küsimused enne lõngavalikut:

• Kas see sall on igapäevaseks kasutuseks või pidulikuks kandmiseks
• Kas kandja nahk on pigem tundlik või talub hästi ka robustsemat villast lõnga
• Kas sall peab taluma masinpesu või on käsipesu täiesti okei

Villane lõng ja meriinovill

Villane lõng on klassika, mis ei kao kunagi moest. Tavaline lambavillane lõng on soe, hingav ja oskab niiskust siduda nii, et keha jääb samal ajal mõnusalt kuivaks. Sellest kootud sall või rätik on jaheduse eest kaitsev, samas mitte umbne ja sobib hästi neile, kes hindavad naturaalsust ja traditsioonilist käsitöö tunnet. Villane lõng hoiab hästi vormi, mis tähendab, et isegi õhuline pits sallil jätab pärast venitamist selge ja püsiva mustri.

Meriinovill on justkui villase lõnga peenem sugulane. Meriinolamba vill on eriti peene kiuga, mistõttu tundub meriinolõng nahal palju pehmem ja vähem torkiv kui paljud tavalised villased lõngad. Seetõttu kasutatakse meriinot sageli beebiriietes, kaelasallides ja muudes kudumites, mis on naha vastas tundide kaupa. Kui soovid meriinovilla omadustest veel eraldi lugeda, leiad hea lühikese ülevaate artiklist Meriinovilla head omadused.

Haapsalu salli kontekstis tähendab see, et meriinovillane sall võib olla sama õhuline ja pitsiline kui klassikaline villane sall, kuid tundub kandjale pehmem ja õrnem. Nii tavaline villane lõng kui meriinovill sobivad sallideks, kuid meriinovill on parem valik siis kui pehmus ja nahatundlikkus on esikohal.

Haapsalu salli lõngad

Haapsalu salli lõngad on loodud spetsiaalselt pitsiliste, väga peente sallide jaoks. Tavaliselt on need peened, mitmekordselt korrutatud lõngad, mille jämedus ja struktuur on valitud nii, et sall annaks venitamisel välja selge mustri ja jääks pärast plokkimist kerge, õhuline ning vormi hoidev. Haapsalu salli lõngu toodetakse nii tavalisest villast kui ka meriinovillast ning osa neist on just nimelt meriinopõhised, et sall oleks eriti pehme.

Kui räägitakse “Haapsalu salli lõngast”, siis peetakse sageli silmas spetsiaalset, kindla jämeduse ja korrutusega lõnga, mis on ajas järele proovitud pitsiliste sallide kudumisel. See on suur vahe võrreldes juhusliku peene lõngaga, mille puhul ei pruugi muster pärast venitamist nii hästi hoida. Kui plaan on kududa klassikaline Haapsalu sall või selle kaasaegne tõlgendus, tasub eelistada just neid lõngu, mis on selleks otstarbeks mõeldud, olgu need siis meriinovillast või muust peenest villast.

Villasegud ja muud kiud

Lisaks sada protsenti villastele lõngadele on olemas suur valik villasegusid, kus villale on lisatud näiteks akrüüli, polüamiidi, nailonit või teisi kiude. Sellised segulõngad on mõeldud selleks, et kudum oleks vastupidavam, kergemini hooldatav ja mõnikord ka soodsam. Näiteks vill pluss väike lisand sünteetilist kiudu aitab vähendada topiliseks muutumist ja annab sallile tugevust, mistõttu servad ja nurgad ei kulu nii kiiresti ära.

Lisaks sünteetilistele segudele on olemas ka lõngad, kus vill on kokku pandud teiste looduslike kiududega, nagu siid, alpaka või mohäär. Need annavad lõngale erilise langevuse, läike või kohevuse. Siidiga segatud lõng võib näiteks muuta salli pisut jahedamaks ja läikivamaks, samas kui alpaka annab juurde erakordset pehmust ja soojust. Mohäär, eriti peenel kujul, loob õhulise, veidi udise pinna, mis sobib hästi efektsete sallide ja rätikute jaoks.

Segulõngad on eriti head siis kui otsid kompromissi naturaalse tunde ja mugava hoolduse vahel. Kui tead, et sall käib tihti jope kapuutsi all, satub vihma või lörtsiga õue ja peab taluma igapäevast elu, võib villasegu anda sulle rohkem kindlust, et sall püsib ilus ka siis kui pesurežiim ei ole alati ideaalne. Nii ei pea sa igat kandmiskorda kartma vaid saad salli päriselt kasutada.

Millal villasegu on praktiline valik:

• Sall või rätik satub tihti jope ja koti rihmade vahele
• Kudumit peab saama pesta ilma suure stressita
• Oluline on, et sall peaks vastu aastatepikkusele kandmisele

Kuidas teha teadlik valik

Teadlik lõngavalik ei tähenda ainult sildi pealt protsentide lugemist vaid ka seda, et sa katsud lõnga ja kujutad ette, kuidas see valmis sallina käitub. Küsi endalt, kas see lõng tundub nahal mõnus, kas sa suudaksid seda tundide kaupa kaela ümber kanda ja kas see tuletab meelde sallide kogemust, mida sa ise armastad. Kui lõng tundub juba tokis kareda, plastiku või kriuksuvana, siis on väike tõenäosus, et see muutub pärast kudumist imepehmeks lemmikuks.

Lisaks tasub mõelda sellele, millist hooldust sall vajab. Meriinovill ja peenemad spetsiaalsed Haapsalu salli lõngad eeldavad tavaliselt õrnemat käsipesu ja rahulikku kuivatamist tasapinnal, samas kui mõni villasegu sall kannatab paremini ka ettevaatlikku masinpesu. Kui tead, et salli kasutaja ei viitsi hooldusjuhendeid lugeda, tasub valida lõng, mis annab natuke rohkem andeks. Nii ei muutu käsitöö “kappidisainiks” vaid jääb päriselt kasutusse.

Hea nipp on alustada väikestest proovilappidest. Koo väike tükk meriinost, väike tükk tavalisest villast ja väike tükk villasegust ning kanna neid mõnda aega kaela ümber või hoia neid käes. Väga kiiresti saab selgeks, milline lõng paneb sind mõtlema “sellest võiks mu järgmine sall olla” ja milline on lihtsalt ilus tokis. Just see kogemus aitabki teha valiku, mis on õige sinu projektile, mitte kellegi teise eelistuste järgi. Kui tahad lõnga üldistest kvaliteeditunnustest rohkem lugeda, leiad lisainfot postitusest kuidas valida kvaliteetset lõnga.

Millal mis lõnga eelistada

Kui plaanid kududa klassikalist või klassikast inspireeritud Haapsalu salli, tasub eelistada peent spetsiaalset sallilõnga, kas tavalisest villast või meriinovillast, mis on loodud pitsilise mustri jaoks. See tagab, et muster püsib ilusti paigal ja sall on kerge, õhuline ning piduliku ilmega. Kui soovid igapäevaseks kandmiseks mõnusat ja eriti pehmet salli, mille tõmbad kaela nii tööle minnes kui nädalavahetusel poodi hüpates, siis on meriinovill väga tugev kandidaat.

Kui salli peab olema lihtne hooldada, kandja ei ole valmis käsipesuks või sa tead, et sall satub tihti jope kapuutsi vahele ja seljakoti rihmade alla, võib villasegu olla mõistlik kompromiss. See hoiab endiselt soojust ja annab sallile naturaalset tunnet, kuid talub paremini masinpesu ja pidevat kasutust. Nii saadki lõppkokkuvõttes teha valiku mitte ainult “milline lõng on parem”, vaid “milline lõng on parem just sellele sallile ja sellele inimesele”.

The post Mis vahe on erinevatel lõngadel appeared first on Vill ja sall.

Kui mõtled sallile, eriti õhulisele ja nahal mõnusale sallile, tasub läbi mõelda, millal ja kuidas seda kantakse. Kaela ligi kantav ese vajab pehmust ja nahasõbralikkust, samas peaks sall andma ka sooja, mitte olema lihtsalt ilus aksessuaar. Igapäevane linnasall võib olla tihedam ja veidi raskem, pidulik või traditsiooniline sall seevastu pigem õhuline ja kerge. Nii aitab projekti eesmärk automaatselt välistada need lõngad, mis on küll ilusad, aga sinu plaaniga päriselt ei sobi.

Oluline on ka see, kes hakkab kudumit kandma. Lastele ja tundliku nahaga kandjale tasub valida pehmem ja mitte torkiv lõng, samas kui vastupidav töökindel ese võib vajada veidi tugevamat ja vähem õrna kiudu. Kui plaanid kududa kingituseks, siis tasub mõelda, kas inimene viitsib hooldada käsitsi pestavat villast eset või sobib talle paremini lõng, mida on lihtne masinas pesta. Nii väldid olukorda, kus kaunis käsitöö jääb kapinurka seisma, sest hooldus tundub liiga keeruline.

Vali sobiv lõngakiud

Lõnga kvaliteet algab kiust, millest see on tehtud ja see määrab suure osa sellest, kuidas ese hiljem käitub. Villane lõng on klassikaline valik sallide jaoks, sest see on soe, hingav ja suudab niiskust siduda nii, et keha jääb samal ajal mõnusalt kuivaks. Villane sall võib olla nii pitsiline ja õhuline kui ka tihe ja tuuline, olenevalt lõnga jämedusest ja mustrist seega on vill hea baasmaterjal, mille seast valida.

Meriinovill on pehmem ja sageli vähem torkiv kui tavaline vill, mis teeb sellest hea valiku neile, kes tahavad eriti mõnusat kaelasalli või kudumit tundlikule nahale. Meriinovillane lõng võib küll olla veidi kallim, kuid selle pehmus ja mugavus tulevad iga kandmiskorraga tagasi. Kui soovid sallile luksuslikumat tunnet, siis võib lisandina mängu tulla ka alpaka, siidi või teiste looduslike kiudude segu, mis annavad lõngale erilise langevuse ja läike.

Paljud lõngad on tänapäeval segulõngad, kus villale on lisatud näiteks akrüüli või polüamiidi. See ei tähenda automaatselt, et lõng oleks halvema kvaliteediga, vastupidi, õigetes proportsioonides segud võivad muuta salli vastupidavamaks, vähendada topiliseks muutumist ja muuta hooldamise lihtsamaks. Oluline on aru saada, et kvaliteetne segulõng ei tunne end käes nagu plastik vaid säilitab villase pehmuse ja soojuse. Kui soovid süvitsi lugeda lõngakiudude erinevustest, võib abiks olla ka mõni erialane juhend nagu 

Kuressaare Lõngapoe õpetus lõnga valimisest

Looduslikud ja segulõngad

Looduslikud kiud nagu vill, meriinovill, alpaka, siid ja lina loovad tekstiili, mis hingab ja mõjub nahale meeldivalt. Sall, mis on kootud looduslikust lõngast, soojeneb kehatemperatuuriga kenasti üles ja hoiab soojust, samas kui õhk liigub läbi kanga ega pane sind kilejope kombel higistama. See on põhjus, miks looduslikud kiud on käsitöös alati hinnas olnud ja miks neist kootud sallid võivad kesta aastakümneid.

Segulõngad, kus looduslik kiud on kombineeritud sünteetiliste lisanditega, võivad olla samuti kvaliteetsed, kui segu on läbimõeldud. Näiteks vill pluss väike kogus polüamiidi annab salli servadele ja pitsimustritele lisa vastupidavust, et need pidevast kandmisest ja venitamisest nii kiiresti ei väsiks. Seega ei tasu segulõngu karta vaid pigem vaadata, kas lõng tundub käe all mõnus ja toetab projekti eesmärki, mida endale seadnud oled.

Hinda lõnga struktuuri

Lisaks kiule on oluline see, kuidas lõng on kedratud ja kui ühtlane ta tegelikult on. Kvaliteetne lõng näeb läbi toki vaadates välja ühtlane, ilma suurte paksenemiste või väga peenikeste nõrkade kohtadeta. Kui lõng on juba tokis ebaühtlane, ilmub see hiljem kudumisena välja konarliku silmuseriivi ja ebaühtlase mustrina, mis on eriti hästi näha salli puhul, kus suur tasapind paneb kõik detailid tööle.

Ka lõnga keer ehk korrutus mõjutab kvaliteeti. Tihedamalt korrutatud lõng hoiab paremini vormi ja annab selgema silmusejoone, mis on eriti oluline pitsiliste sallide ja traditsiooniliste Haapsalu sallide puhul. Liiga lõdva keeruga lõng võib kudumisprotsessi ajal kergesti kiududeks laguneda ja teha kudumise närviliseks, sest varda ots kipub lõnga keskele minema, mitte ilusti ümber niidi. Seega tasub lõnga vaadates tähele panna, kas niit on puhta ja korrastatud välimusega või tundub juba tokis sasine.

Struktuuri hindamiseks on hea võtta lõngast väike jupp, seda vaikselt venitada ja vaadata, kuidas see käitub. Kui lõng taastab oma kuju ja ei jää venitatult täiesti lõdvaks, on tegu elastsust hoidva materjaliga. Kui aga näed, et juba kerge venitus jätab lõnga mulje väsinuna võib valmis sall sama kiiresti oma vormi kaotada. Sall, mis vajab pärast igat kandmist uuesti venitamist või niisutamist, ei tee igapäevast kasutamist kuigi mugavaks.

Testi lõnga käega katsudes

Kõige ausam viis lõnga kvaliteeti tunnetada on see päriselt kätte võtta ja oma nahaga järgi proovida. Hoia lõngatoosi käes, libista lõng läbi sõrmede ja mõtle, kas sellest tehtud sall oleks su kaelela mugav. Kui lõng torgib juba paari sekundiga sõrmede vahel siis kaelas võib see olla veel ebamugavam, eriti kui sa ei kanna salli all kõrge kraega särki. Pehme ja sujuvalt jooksev lõng annab märku, et sellest võib sündida sall, mida tahad päriselt kanda.

Katsudes on kasulik kuulata ka, kuidas lõng läbi sõrmede liigub. Kui tunned, et lõng jääb karedalt kinni, krudiseb või on imelikult jäik, võib see viidata kas liiga jämedale kiule või tugevale sünteetilisele lisandile. Samuti tasub lõnga kergelt vastu kaela asetada, kui see vähegi võimalik on, sest just kaela piirkond on tavaliselt kõige tundlikum. Kui lõng tundub seal mõnus, on suur tõenäosus, et sellest tehtud sall jääb ka päriselus mugav.

Lõnga testimine praktikas:

• Võta väike jupp lõnga, venita seda mitu korda ja vaata, kas see taastab oma kuju ega jää lõdvaks
• Tee väike proovilapp, pese ja kuivata see ning vaata, kuidas lõng muutub ja kas pind jääb ikka ilus

Väikesed märgid kvaliteedist

Kvaliteetne lõng annab end sageli välja väikeste märkidega, mida on lihtne tähele panna, kui tead, mida vaadata. Heaks märgiks on see kui tokis ei paista silma palju sõlmi ega katkisi kohti, sest iga sõlm võib kudumisest läbi joosta ja valmis sallis ebamugavaks muutuda. Ka see, et lõng on tokis korrapäraselt keritud ja näeb välja hoolikalt valmistatud, viitab sellele, et tootja on oma materjali suhtes põhjalik.

Teine väike märk on see, kuidas lõng pärast kergelt venitust tagasi tõmbub. Kui lõng taastab kuju ega jää venitatult väsinult loppis, siis on tal elastsust ja ta toetab salli vormi pikema kandmise jooksul. Samuti tasub tähele panna kui palju lõng kiududeks pudiseb juba pihus hoides, sest liigne pudenemine võib tähendada hilisemat topiliseks muutumist. Need detailid ei pruugi üksi otsustada, kuid koos loovad pildi, kas lõng on lihtsalt ilus või ka päriselt kvaliteetne.

Kuidas teha kindel valik

Kui oled eesmärgi, kiu ja struktuuri läbi mõelnud ning lõnga käega testinud, jääb viimaseks sammuks teadlik otsus. Hea nipp on alustada projekti jaoks sobiva lõnga väikesest kogusest ja teha proovitöö, enne kui ostad lõnga terve salli jagu. Väike proovipõlv aitab näha, kuidas lõng sinu käes käitub, kas silmused jäävad ilusad ja kas salli pind näeb välja nii nagu sa lootsid.

Kindla valiku tegemisel tasub usaldada nii oma silma kui ka nahatunnet. Kui lõng tundub käes mõnus, näeb proovil kena välja ja sobib projekti eesmärgiga, siis on see esimeseks kvaliteedimärgiks. Nii sünnib lõngavalik, mis teeb kudumise rõõmuks ja annab tulemuse, mida on hea kingitusena edasi anda või ise kanda.

Kokkuvõtteks, mida meeles hoida:

• Mõtle läbi, mida sa kood, kes seda kannab ja kuidas seda hooldad
• Usalda oma käe ja kaela tunnet, sest just see ütleb kõige ausamalt, kas lõng on sinu jaoks piisavalt mõnus

The post Kuidas valida kvaliteetset lõnga appeared first on Vill ja sall.